Veotelg koosneb peamiselt peamisest reduktorist, diferentsiaalist, poolvõllist ja veotelje korpusest.
Peamine aeglusti
Põhireduktorit kasutatakse üldjuhul ülekande suuna muutmiseks, kiiruse vähendamiseks, pöördemomendi suurendamiseks ning auto piisava veojõu ja sobiva kiiruse tagamiseks. Peamisi reduktoreid on mitut tüüpi, näiteks üheastmelised, kaheastmelised, kahekäigulised ja rattapoolsed reduktorid.
1) Üheastmeline peamine reduktor
Seadet, mis pidurdab reduktori paari võrra, nimetatakse üheastmeliseks reduktoriks. See on lihtsa struktuuriga ja kerge ning seda kasutatakse laialdaselt kergetes ja keskmise koormusega veoautodes, nagu Dongfeng BQl090.
2) Kaheastmeline peareduktor
Mõnede raskeveokite jaoks on vaja suurt reduktorit ja ülekandeks kasutatakse üheastmelist peamist reduktorit ning veoülekande läbimõõtu tuleb suurendada, mis mõjutab veotelje kliirensit, nii et kaks kasutatakse vähendusi. Tavaliselt nimetatakse seda kaheastmeliseks reduktoriks. Kaheastmelisel reduktoril on kaks reduktorite komplekti, mis realiseerivad kaks vähendamist ja pöördemomendi suurenemist.
Koonülekandepaari haardumise stabiilsuse ja tugevuse parandamiseks on esimese astme reduktorite paar spiraalne koonusülekanne. Teisese käigu paar on spiraalne silindriline hammasratas.
Vedav koonusülekanne pöörleb, mis sunnib käitatavat koonusülekannet pöörlema, lõpetades sellega aeglustuse esimese etapi. Teise astme aeglustuse vedav silindriline hammasratas pöörleb koaksiaalselt käitatava koonusülekandega ja sunnib käitatavat silindrilist hammasratast teise astme aeglustuse teostamiseks pöörlema. Kuna käitatav hammasülekanne on paigaldatud diferentsiaali korpusele, siis kui veoajam hammasratas pöörleb, käivad rattad pöörlema läbi diferentsiaali ja poolvõlli.
Diferentsiaal
Diferentsiaali kasutatakse vasaku ja parema poolvõlli ühendamiseks, mis võib panna mõlema külje rattad pöörlema erinevatel nurkkiirustel ja edastama pöördemomenti samal ajal. Tagada rataste normaalne veeremine. Mõned mitmeteljelised sõidukid on varustatud ka ülekandekorpuses või läbiva ajami võllide vaheliste diferentsiaalidega, mida nimetatakse telgedevaheliseks diferentsiaaliks. Selle ülesanne on tekitada diferentsiaalefekti esi- ja tagarataste vahel, kui auto pöörab või sõidab ebatasasel teel.
Kodused sedaanid ja muud tüüpi autod kasutavad põhiliselt sümmeetrilisi koonusülekandega tavalisi diferentsiaale. Sümmeetriline koonusülekande diferentsiaal koosneb planetaarülekannetest, külgmistest hammasratastest, planetaarülekande võllidest (ristvõllid või sirge tihvtvõll) ja diferentsiaali korpustest.
Enamik autosid kasutab planetaarülekande diferentsiaale ja tavalised koonusülekande diferentsiaalid koosnevad kahest või neljast koonilisest planetaarülekandest, planetaarülekande võllidest, kahest koonilisest külgkäigust ning vasak- ja parempoolsest diferentsiaali korpusest.
Pool võll
Poolvõll on tahke võll, mis edastab pöördemomendi diferentsiaalilt ratastele, ajab rattad pöörlema ja liigutab autot. Rummu erineva paigaldusstruktuuri tõttu on erinev ka poolvõlli jõud. Seetõttu jaguneb poolvõll kolme tüüpi: täielikult ujuv, poolujuv ja 3/4 ujuv.
1) Täielik ujuv poolvõll
Üldiselt kasutavad suured ja keskmise suurusega sõidukid täielikku ujuvat struktuuri. Poolvõlli sisemine ots on ühendatud diferentsiaali poolvõlli käiguga splintide abil ning poolvõlli välimine ots on sepistatud äärikuga ja ühendatud poltide abil rattarummuga. Rummu toetavad poolvõlli hülsi kaks teineteisest kaugel asuvat koonusrull-laagrit. Teljepuks ja tagasilla korpus on pressitud ühte korpusesse, et moodustada veotelje korpus. Seda tüüpi tugede puhul ei ole poolvõll telje korpusega otseselt ühendatud, nii et poolvõll kannab ainult pöördemomenti ilma paindemomendita. Sellist poolvõlli nimetatakse "täisujuvaks" poolvõlliks. "Ujumise" all mõeldakse seda, et poolvõllid ei allu paindekoormusele.
Täisujuv poolvõll, välimine ots on äärikplaat ja võll on integreeritud. Kuid on ka selliseid veokeid, mis teevad ääriku eraldi osaks ja paigaldavad selle poolvõlli välisotsa oimude abil. Seetõttu on poolvõlli mõlemad otsad splindiga, mida saab kasutada vahetatavate peadega.
2) Poolujuv poolvõll
Poolujuva poolvõlli sisemine ots on sama mis täisujuva poolvõlli sisemine ots, mis ei kannata paindumist ega väändumist. Selle välimine ots toetub laagri kaudu otse telje korpuse siseküljele. Seda tüüpi tugi võimaldab telje võlli välimisel otsal kanda paindemomenti. Seetõttu ei edasta see poolhülss mitte ainult pöördemomenti, vaid kannab osaliselt ka paindemomenti, mistõttu seda nimetatakse poolujuvaks poolvõlliks. Seda tüüpi konstruktsioone kasutatakse peamiselt väikeste sõiduautode jaoks.
Pildil on luksusauto Hongqi CA7560 veosild. Poolvõlli sisemine ots ei allu paindemomendile, samas kui välimine ots peab kandma kogu paindemomenti, mistõttu seda nimetatakse poolujuvaks laagriks.
3) 3/4 ujuv poolvõll
3/4 ujuv poolvõll on poolujuva ja täisujuva vahel. Seda tüüpi pooltelge ei kasutata laialdaselt ja seda kasutatakse ainult üksikutes magamisvagunites, näiteks Varssavi M20 autodes.
telje korpus
1. Integreeritud telje korpus
Integreeritud silla korpust kasutatakse laialdaselt selle hea tugevuse ja jäikuse tõttu, mis on mugav peamise reduktori paigaldamiseks, reguleerimiseks ja hooldamiseks. Erinevate tootmismeetodite tõttu saab integreeritud teljekorpuse jagada integraalseks valutüübiks, keskmise sektsiooniga valamiseks pressitud terastoru tüübiks ning terasplaadi stantsimis- ja keevitustüübiks.
2. Segmenteeritud veotelje korpus
Segmenteeritud telje korpus on üldiselt jagatud kaheks osaks ja need kaks sektsiooni on ühendatud poltidega. Segmenteeritud telgede korpuseid on lihtsam valada ja töödelda.
Postitusaeg: 01.11.2022